Hoia puhtust
- Hoia köök ja söögitegemisel kasutatavad köögiriistad puhtana. Pese käsi enne toidu valmistamist, korduvalt toidu valmistamise ajal ja alati pärast tualettruumi kasutamist.
- Pese nõudepesulappi korralikult ja vaheta see regulaarselt uue vastu välja. Tee seda iga kahe nädala tagant või sagedamini..
Miks?
Kuigi enamik mikroorganisme ei põhjusta haigusi, leidub neist ohtlikke laialdaselt, näiteks pinnases, vees, loomadel ja inimestel. Need kanduvad edasi käte, lõikelaudade ja köögiriistadega ning nende vähimgi kontakt toiduga võib põhjustada toidutekkelisi haigusi. Väga hea kasvukeskkond on bakteritele määrdunud ja niisked nõudepesulapid.
Hoia valmistoit toorest toidust lahus
- Hoia toores liha ja mereannid muust toidust eraldi. Kasuta toore toidu töötlemiseks eraldi töövahendeid, näiteks nuge ja lõikelaudu. Säilita toorest toitu eraldi nõudes - et see ei puutuks kokku kuumtöödeldud toiduga.
Miks?
Toores toit võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme - eriti liha, mereannid ja nende mahlad –, mis võivad levida säilitamise või valmistamise ajal ka teistele toitudele.
Kuumuta toitu põhjalikult
- Kuumtöötle toitu põhjalikult nii esma- kui teistkordsel soojendamisel, eriti liha, mune ja mereande. Külmutatud köögivilju kuumtöötle vaid juhul, kui see on kirjas pakendil olevas kasutusjuhendis.
- Suppe ja hautiseid kuumuta keemiseni, et nende temperatuur oleks kindlasti vähemalt 70 °C.
Miks?
Õige kuumutamine tapab pea kõik ohtlikud mikroorganismid. Toit, mis on kuumutatud üle 70 °C, on tarbimiseks ohutu. Eriti hoolas tuleb olla hakkliha, liharulaadide, suurte lihatükkide ja linnurümpadega
Säilita toitu ohutul temperatuuril
- Jahuta kuumtöödeldud ja kiiresti riknev toit kohe (soovitatavalt alla 5 °C) ja ära jäta seda toatemperatuurile kauemaks kui 2 tunniks. Kui plaanid kuumtöödeldud toitu kohe serveerida, hoia see kuumana (üle 60 °C) kuni söömiseni. Kuuma toitu ära pane külmkappi, kuna see tõstab külmkapi temperatuuri.
- Valmistoitu ära säilita liiga pikalt, isegi mitte külmkapis. Söö see ära võimalikult ruttu. Külmutatud toitu ära sulata toatemperatuuril, vaid näiteks külmkapis. Jälgi, et sulatamisel tekkivad mahlad ei tilguks valmistoidule.
Miks?
Ohtlik on just temperatuurivahemik 5–60 °C. Nendel temperatuuridel paljunevad mikroorganismid väga kiiresti. Kui jahutada toitu alla 5 °C või kuumutada seda üle 60 °C, siis mikroorganismide kasv aeglustub või peatub. Mõned ohtlikud mikroorganismid kasvavad aga ka alla 5 °C temperatuuril. Seetõttu tasub kontrollida koduse külmkapi temperatuuri – see võiks jääda vahemikku 2–6 °C.
Toit sulab toatemperatuuril üsna kiiresti. Kui see muutub aga sulamisel liiga soojaks, võivad hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid. Seetõttu tasubki külmutatud toitu sulatada külmkapis.
Kasuta joogivett ja värskete toorainet
- • Kasuta joogivett või vajadusel keeda vett enne kasutamist. Eelista toitu, mida on töödeldud ohutuse eesmärgil, näiteks pastöriseeritud piim. Kasuta ainult värsket toorainet. Puu- ja juurvilju pese põhjalikult.
- Ära tarvita toitu, mis on ületanud säilimisaja (märge pakendil „kõlblik kuni“). Saasteainetest tingitud tervisemõjude ennetamiseks: toitu mitmekesiselt, säilita valikutes mõõdukus ja ära lasku äärmustesse, tarbi erinevate tootjate toodangut ja ära küpseta toitu üle.
Miks?
Toorained, ka vesi ja jää, võivad olla saastunud ohtlike mikroorganismide ja ühenditega. Kahjustatud ja hallitanud toitudes võivad tekkida mürgised ühendid. Toorainete hoolikas valimine ja lihtsad toimingud, nagu pesemine ja koorimine, vähendavad riski oluliselt.
Tumepruun värvus toidu küpsetamisel ei ole seotud maitse tugevusega. Toidu üleküpsetamisel võivad tekkida toitu tervist kahjustavad ühendid. Samas peab toidu valmistamine tagama haigustekitajate hävimise.
Vali toidu jaoks õiged nõud
- Toidunõude ja köögitarvikute ostmisel eelista neid, millega on kaasas selged kasutusjuhised, ja järgi neid.
- Ära kasuta ühekordset toidupakendit korduvalt, välja arvatud juhul, kui see on pakendi märgistusel selgelt lubatud.
- Toidu valmistamisel ja säilitamisel kasuta selleks mõeldud esemeid.
Miks?
Toiduga kokku puutuva eseme (näiteks kruusid, karbid, toidukile) materjalist võib toitu erituda selle koostisosi. Materjalist toitu eritunud ainete kogused on tavaliselt üpris väikesed ja enamasti pole võimalik toitu vaadates, nuusutades ega maitstes toitu eritunud aineid tajuda. See, mis aineid ja kui palju toitu eritub, oleneb konkreetsest materjalist, toidu omadustest ja sellest, millisel temperatuuril ning kui kaua toit ja ese kokku puutuvad. Toidunõude, köögitarvikute jms esemete tootja hindab materjali sobivust toiduga kokkupuuteks. Juhul kui on vaja tavapärastest kasutusest erinevaid tingimusi, esitab tootja eseme kasutustingimused, mille järgimisel on sellest toitu erituvate ainete kogus tervisele ohutu.
Toidupakend on üldjuhul mõeldud ühekordseks kokkupuuteks toiduga – tootja hindab selle ohutust vaid ühekordseks kokkupuuteks kindla toiduliigiga kindlates tingimustes (nt veepudeli puhul hinnatakse kokkupuudet vaid veega toatemperatuuril). Seetõttu ei saa tootja tagada pakendi ohutust, kui seda kasutatakse korduvalt ning esialgsest kasutusest erineva toidu, kokkupuuteaja või temperatuuri tingimustes.
